Eesti English Русский
Menüü
 Uudised (0)Uudiste arhiiv
Uudised puuduvad
Otsi

Uudised

01/12/2016 14:45  Kroonilised haigused nõuavad Euroopas üha enam ressursse
 
Nii OECD kui Euroopa Komisjon rõhutavad, et rahvastiku tervise paranemiseks on vaja rohkem panustada haiguste ennetusele ning arstiabi kvaliteedile. Tõhusamate rahvatervise ja haiguste ennetamise programmide ning efektiivsema tervishoiusüsteemi abil oleks Euroopas igal aastal võimalik säästa sadu tuhandeid elusid ja miljardeid eurosid.
 
Ligikaudu 550 000 tööealise inimese kroonilistest haigustest (nagu südame-veresoonkonnahaigused, diabeet, pahaloomulised kasvajad) tingitud enneaegsed surmad lähevad Euroopa Liidu (EL) riikide majandusele iga-aastaselt maksma hinnanguliselt 115 miljardit eurot ehk umbes 0,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).  
 
Tänu varasemale diagnoosimisele ja tõhusamatele ravimeetoditele suudetakse üha enam nende haigustega võidelda, kuid näiteks Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on endiselt mahajäämus vähi elulemusnäitajates võrreldes ülejäänud Euroopaga. Kogumikus väljatoodud vähipaikmetest on pärasoolevähi ja naiste rinnavähi 5-aastane suhteline elulemus Eestis küll EL-i keskmisest madalam, kuid emakakaelavähi puhul on see kõrgem kui EL-is keskmiselt.
 
Halb tervis on märkimisväärseks koormuseks sotsiaal- ja ravikindlustussüsteemile ¬– EL riikides kulub töövõimetustoetustele ja haiguspäevade kompenseerimisele igal aastal keskmiselt 1,7 protsenti SKP-st. Seda on rohkem kui kulub töötute toetustele. Seevastu eraldatakse rahvatervisele ja haiguste ennetusele keskmiselt ainult  kolm protsenti tervishoiukuludest. Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel oli  2015. aastal Eestis ennetusele suunatud vahendite osakaal tervishoiukuludest 3,2 protsenti.
 
Suurem panustamine ennetustegevustesse ning vähenenud töövõimega inimeste parem kaasamine tööjõuturule tooks EL riikides kaasa olulist majanduslikku ja sotsiaalset kasu, toob välja OECD raport.
 
Suuri riikidevahelisi erinevusi eeldatava eluea pikkuses süvendavad veelgi riigisisesed erinevused eluea kestuses sõltuvalt inimeste hariduslikust ja sotsiaalsest taustast. EL-is keskmiselt elavad madalama haridusega inimesed seitse aastat vähem kui kõige haritumad. Eriti suur lõhe ilmneb Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning kõige teravamalt just meeste puhul, kuna nende hulgas esineb rohkem riskikäitumist. Eesti naiste keskmine eeldatav eluiga sünnihetkel jäi 2014. aastal EL-i naiste keskmisest (83,6 aastat) maha 1,7 aastaga ja meestel 5,7 aastaga (EL-i keskmine meestel 78,1 aastat). Kui kõrvutada riigiti üldise eeldatava eluea kasvu võrreldes 1990. aastaga, siis on Eesti läbi teinud kõige kiirema tõusu – keskmine eluiga on pikenenud 7,5 aasta võrra.
 
Pärast ülemaailmset majanduskriisi on mitmes EL-i riigis kasvanud nende madalamapalgaliste inimeste arv, kes ütlevad, et tervishoiuteenuste kättesaadavus on nende jaoks halvenenud. 2014. aasta üle-euroopalise sissetulekute ja elamistingimuste uuringu (EU-SILC) andmetel olid Läti, Eesti ja Kreeka need riigid, kus sõltumata sissetuleku suurusest tõi rohkem kui 10 protsenti inimestest välja, et ei ole saanud käia arsti vastuvõtul, kuigi selleks oli vajadus. Kättesaadavuse hindamisel arvestati põhjusena vähemalt ühte kolmest: majanduslikud põhjused, arstiabi osutaja asukoht, pikad ootejärjekorrad.
 
Esmatasandi arstiabi kättesaadavus sõltumata inimeste elukohast (ka kaugemates maapiirkondades ja vaesemates linnaosades) mängib OECD hinnangul võtmerolli tervise ebavõrdsuse ja haiglaravijuhtude arvu vähendamisel kõigis Euroopa riikides.
 
Kogumik toob välja paljude EL-i riikide 2015. aasta prognoositud tervishoiukulude aeglase kasvu, mis on majanduskasvuga üldises vastavuses. EL kulutas tervishoiule  9,9 protsenti SKP-st. 
 
Tervishoiukulude osakaal SKP-st oli prognooside kohaselt kõige suurem Saksamaal, Rootsis ja Prantsusmaal – umbes 11 protsenti SKP-st, järgnesid Holland ja Taani (vastavalt 10,8 ja 10,6 protsenti). EL-i idapoolsemates riikides hinnati tervishoiukulusid oluliselt väiksemaks, ulatudes 5–6 protsendini SKP-st. Kogumiku koostamise järel TAI poolt avaldatud täpsustatud andmetel oli Eestis  tervishoiukulude osatähtsus SKP-st 6,5 protsenti. Kuna viimastel aastatel on tervishoiukulude juurdekasv olnud SKP kasvuga võrreldes suurem, siis on Eesti näitaja  taas võrreldav  2009. aasta tasemega, mil tervishoiukulude osakaal SKP-st oli viimaste aastate üks kõrgemaid.
 
OECD hinnangul on tervishoiukulude osakaal SKP-st lähiaastatel kõigis riikides kasvamas ja seda eelkõige seoses elanikkonna vananemise ning uute diagnostiliste ja ravitehnoloogiate kasutuselevõtuga.
 
Kogumik „Health at a Glance: Europe 2016“ on üks osa uuenenud koostööst OECD ja Euroopa Komisjoni vahel ning see annab ülevaate 28 EL-i liikmesriigi, viie kandidaatriigi ning kolme Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi viimaste aastate arengutest inimeste tervises ja tervisesüsteemides. 
 
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee
 
 

Lisa kommentaar:
Autor: 
Kommentaar:
Spämmirobotite tõke - trükkige kood mida näete pildil:
  Uuenda*
 

Salvesta kommentaar

Tartumaa Tervisetuba • Tartu Maavalitsus • Riia 15 • 51010 Tartu • E-R 8-16 • tel 730 5295, 730 5200 • lea.saul@tartu.maavalitsus.ee

Koduleht Elitec'st